Grand Tour – Prantsusmaa

17-06-2019 14:06

 

4.11.2017

Tänane päev möödus nagu lubatud, tormi ootuses. Via Ferrata oli põnev, kuid üks hetk valdas mind paanika ja kõrguse kartus. Sääremarjad läksid krampi ning ma ei olnud suuteline liikuma ei edasi ega tagasi. Rada oli märgitud raske kuni väga raske, ehk neile, kel pole probleemi siledal kaljul ronimisega.

 

Torm oli meie all olev vee sogaseks muutunud ning vool oli tugev sisaldades endas vooluveega kaasa tulnud asju – palle, oksi, plasttoole…mis iganes. Kujutasin väga hästi ette, kuidas kukun ning lähen selle kiire vooluga kaasa. Allavoolu.

22.11.17

 

JUMAL isiklikult ei taha mitte midagi. Kas tõesti? Minu jumal tahab, et oleksin õnnelik, et ma teaks, mida ma tahan, sest siis ta saab mind aidata. Samas kas siin ei seisa mitte paradoks. Et ma tean, olen Teadlik Jumala väest mind aidata ning olen pidevalt aru kaotanud, kõhklev ja kahklev sest ma ei oska midagi soovida?

 

Mul on kõik. Mul on tähed, päike ja kuu. Türkiissinine meri. Rännukaaslane, kes mind armastab. Perekond Eestis. Tiina ja Taaniel. Ehk nii mõnigi veel. Praegu on kõrge, praegu on hea. Praegu ma loen, praegu tunnen teotahet minna jooksma. Teha asju. Teha asju, mis panevad mind ennast hästi tundma.

Seven Wonders time!

Via Ferrata! Ei olnud nii enesekindel tegelikult.

Read more...
Source:
punanelokk